Kontorimööbli vahatamise vajaduse kindlakstegemine sõltub peamiselt materjali tüübist, kasutustingimustest ja pinna välimusest. Erinevatel materjalidel on vahatamisvajadused oluliselt erinevad ning pimesi vahatamine võib pinda kahjustada.
Vahatamisvajaduse määramine materjali järgi
Täispuidust mööbel (värvitud/värvimata) – vajab regulaarset vahatamist
Värvitud täispuit: kui pind on sile, kuid sellel on tuhmuse või väiksemate kriimustuste märke, viitab see kaitsekihi kulumisele. Sära taastamiseks on soovitatav kanda iga 3–6 kuu järel keskmise kvaliteediga-puiduvaha.
Värvimata täispuit: puit puutub vahetult kokku ning on niiskuse ja pragunemise suhtes kalduv. Seda tuleb 1–2 korda aastas hooldada kvaliteetse-puiduõli või mesilasvahaga.
Märgid: Pinna valgendamine, kare tekstuur ja väikeste pragude ilmumine.
Paneelmööbel (spooniga kunstplaat) – vahatamist pole vaja
Plaatmööbli pinnad on viimistletud melamiin- või PVC-ääristega, millel on loomulikult pleki--- ja kulumiskindel kiht-. Vahatamine võib kergesti kaasa tuua vaha kogunemise, kleepuvuse ja tolmu külgetõmbe.
Igapäevasest puhastamisest piisab kergelt niiske lapiga; täiendavat hooldust pole vaja.
Vale praktika: sagedane pühkimine{0}}veepõhiste vahadega, nagu Pledge, võib anda lühiajalise-läike, kuid pikemas perspektiivis kahjustada pinda.
Metallist, klaasist ja nahkmööbel – vahatamine keelatud
Metall: vahatamine on mõttetu; seda tuleks kasutada rooste ennetamiseks, mitte poleerimiseks.
Klaas: piisab klaasipuhastusvahendiga puhastamisest.
Nahk: vahatamine võib põhjustada naha pinna kõvenemist ja pragunemist; kasutage selle asemel spetsiaalset nahapalsamit.
